Viimane öö Skandinaavias

Toimub võimuvahetus armees. Vett on järel. Ühel hetkel muutuvad kõik kindraliteks. Olukord rahuneb viktoriini ajal, kuid peakokk ei tagane. Kindraliks saab Kaukver. Ja nii mitu tundi... kuni kõik lõppeb nii nagu alati - norskamine, urin, pee...., jne.
Hommikul saabub Johan majapidamist üle võtma. Leiab aset muride armee viimane taganemine. Loovutame isegi mõned õlled. Ja minek...
Hotelli restorani me siiski vallutame. Terve armee saab kõhud täis!
Aga Skandinaavias ei olnud midagi vallutamisväärset... kui nii võib öelda :). Täiesti tavalised mäed, täiesti tavaline langev vesi, täiesti mõttetud vallutajad...
Örebro, Stokholm, Queen Baltic, ja taas pimedus...
Lugu oleks äärepealt lõppenud Kalamaja jaoks suure kaotusega, sest kapten Tiits sai paadi puhvetis ahvatleva tööpakkumise. Hetkel koostab Tiits CV-d.
Lisaks sellele tutvusid leitnant Piirsalu ja kapten Tiits kogemata Toomasega, kes elab juhtumisi juba mitu aastat Bergenis. Sõpru tekkis teisigi...
Tänase seisuga on murid igatahes jälle oma vanas armsas Kalamajas ja vaadanud üle oma aknad, kardinad, majad ja isegi uksed, alustatakse järjekordset pesupäeva.
Pole meil seda Norrlandi vaja, Kalamaja hea küll :).

Ikka veel on päevi järel...

Istuv asend ei ole soovitatav. Vaatame, mida Rootsi kuningriigil meile pakkuda on. Karlstadis on õnneks olemas selline tore kauplus, nagu IKEA, mida Kapten Tiits mõned päevad tagasi röövida üritas. See oleks ka kenasti korda läinud, kui tal tagavaraväljapääsust õue tungides midagi näpus oleks olnud... Igatahes trampis suurem osa muride armeest selle kahetsusväärse päeva ostukeskustes ära. Mugavaks muutunud Piirsalu loobus sellest ettevõtmisest eeldades, et kopsiku kuju oma seljapoolel saab muuta ka teisi vorme kasutades. Sestap tuuritas Piirsalu veel linnavahel ja võttis ette väikese paadisõidu Vänerni veesilmal.

Ma tahaks pehmetel patjadel...

Kui terve muride armee oli oma tagumised pooled kenasti DACIA kujuliseks vorminud, hakkas armees levima sarnaste sümptomitega (ilmselt nakkus-)haigus. Leitnant Piirsalu nimetab seda tuharapiirkonna vereringe põletikuks. Oslo ei ole veel silmapiirilt kadunud, kui mõte puhkab juba Karlstadi linnakorteris. Selgub, et WC ongi peldik. W on vesi ilma potita ja C on pott ilma veeta. Koos moodustavad nad mugavustega käimla. Mõni sekund enne südaööd, kui bomsid on oma laagrisse saadetud, jõuavad silmakirjalikud armee liikmed oma sulepatjade sülle. Mmmmmm... ahhhh..... KUI MÕNUS!!!

Neljapäev - tagasipööre

Öö möödub rahulikult, kui mitte arvestada seda, et kasarmus nr 1 ei taha kuidagi vaibuda kõrvulukustav norin ja kasarmus nr 2 saadetakse korda paragrafiga karistatav öörahu rikkumine. Kindral Sibulal on hommikuks mõõt täis. Täpselt kell 7.00 saab peakokk Kaukver korralduse: "Mine nüüd aja need krdi vandersellid üles!". Kasarmus nr kaks magajad - vandersellid Tiits ja Piirsalu - on ääretult raske unega. Öö oli karm - kohati tuli magada kükkasendis, sest põrand oli tugevalt ookeani poole kaldu. Mingitel hetkedel toimus meeskondlik püstitõus kükkasendist ja uni võis jätkuda.
Naiskaardivägi püüab teha nägu, nagu eilne vallutuspäev oleks möödunud valutult. On valgus ja päike! Peakokk Kaukveri tavapärane hommikukohvi on õigeaegselt serveeritud ja armee juhtkond annab korralduse taanduda. Ilmselt ei leitud siit midagi vallutamisväärset... Ees ootab umbes 800 km pikkune päev. Tüürimehe kohal jätkeb kapten Tiits. Sõit tagasi Oslosse kulgeb Hagesundi poole, teele nr E134. Kõik takistused ületatakse edukalt - vee alt või vee pealt. Bjornafjorden ületatakse praamiga.
Ja siis algab tundidepikkune arvutimäng "Ralli". Edasi-tagasi, mäest üles ja alla. Kõrgemale lume piirist. Vahelduseks väike lumesõda...
Õnneks peab meie punane kopsik vastu ja ei vaju kummuli. Esialgne plaan Oslos ringi jalutada muutub, sest arvutimäng on armee Oslosse jõudes nii ära kurnanud, et kellelgi ei tule pähegi ebaõnnestunud sõjaretke veelgi pikemaks venitada. Piinlik hakkab...

Hommikuks saabub pimedus

Läige rindekaaslaste silmis on muljetavaldav. Kuum kohv ja pudru kosutavad pisut, vallutusretk jätkub. Päeva märksõna "KÕIK POOLED ON VASAKUD". Naiskaardivägi ammutab julgust, et olustike kirjeldused, sündmuste detailne analüüs ja fotomaterjal oleks adekvaatne. Vossis see juba nii ongi. Selgub, et paremat poolt ei ole olemas ja need tunnelid on tehtud eile. Rootsile iseloomulikud kõrged küünid on kadunud, punased majad on muutunud erivärvilisteks. Künkad muutuvad järjest kõrgemaks, iga künka külgedelt voolavad alla peened veenired. Vaatamist on väga palju ja see kõik on paikneb meie suhtes pool. Tunnel järgneb tunnelile. Norrat ei ole enam näha, on vaid pidev pimedus... Kõige pikem tunnel on 24 km pikk ja selles on väga kummalised ebamaise valgustusega taskud. Imekombel jõuab armee õhtuks Bergenisse. Naiskaardivägi on kurnatud, kapten Tiits ja kindral Sibul on kommentaaridest väsinud. Tallinnast alates on läbitud kokku 1400 km. Maandume Store lähistel kämpingus. Ookean ei ole kaugel, õhk on niiske ja jahe.

Norra - meeletu vallutusretke algus

Kapten Tiits ja kindral Sibul koguvad hooga julgust. Tüürimehe kohale asub leitnant Piirsalu. Päeva märksõnaks "Kolmas... JA TULD!" (kindral Sibula sõnavarast). Armee juhtkond fikseerib ära mitmed strateegiliselt tähtsad punktid rindejoonel, nagu näiteks "kasutatud fruktid", "leitud kummid" jne. Oslos on pool armeed juba kummuli, kuid püha üritus jätkub sellele vaatamata. Valisime Bergenisse sõiduks tee E16, mis kulgeb läbi Fagernessi ja Vossi. Õhtuks jõuab kurnatud muride armee Aurdali - sõjakus on selleks ajaks ammendumas. Öömaja leiame kenas kämpingus jõe kaldal (hind osutus suht soodsaks - kõigest kaks viina - a´120 EEK-i). Peale selle lubas kämpingu peremees meil kolme laevalt ostetud õlle eest paadiga ringi kihutada (hind kokku a´15 EEK-i). Kauplemise mõttes ei erine Norra muust maailmast - ka nemad teavad, mis on väärtuslik ;). Kurnatud armee lõpetab päeva keskmist sorti kemplemisega, mis on olusid arvestades igati normaalne :). Rindekaaslaste ramm oli raugenud sedavõrd, et seekord jäi isegi tavapärane õhtune puder vahele...

Karlstadi vallutused

Linn tundub olevat tilluke, polegi justkui kedagi alistada... Mõned vaatamisväärsed kohad leidsime. Vanalinna südames paiknes kena kirik ja veel mõned huvitava väljanägemisega hooned. Väidetavalt asub Karlstadis üks Rootsi suuremaid turuplatse, mis on nüüd kasutusel pigem mitmel teisel otstarbel - rida puhveteid ja linnatranspordi keskus. Turgu meenutasid vaid mõned lillemüüjad platsi serval. Piirsalu ei jätnud muidugi juhust kasutamata ja proovis kohaliku õlut (polnud suurem asi, kuigi januga aitas). Küllap andis ka hind ebameeldivat maitset, 0,4 l õlut 51 krooni...