Murid jõudsid õnnelikult paadile, vallutusretke õnnestumine tundus olevat vägagi reaalne. Õnneks mahtus kõik kenasti ära - meie oma kulgurisse ja kulgur paati. Esialgsed kahtlused, et kütusevarud võtavad kogu ruumi, ei osutunud tõeks.
Esimesed minutid paadil kulgesid tagasihoidlikult, nagu koolis käinud inimestele kohane. Ammustasime oma pisikeses palatikeses leivapalukesi ja püsisime vagurad.
Õhtu kugedes muutus muride seltskond aga marulisemaks. Süüdistada saab muidugi neid kurikavalaid vedelaid vitamiinijooke... Mitu tarka mõtet fikseerus, nagu ikka. Näiteks "Kui sa oled üleni ahter, siis vööri ei olegi!"
Õnneks saabus mingil hetkel ikkagi öö ja murid mahutasid ennast kahele pisikesele koikule. Konstanteerisime meeletut r
uumi raiskamist - sinna oleks veel vähemalt kaheksa muri ära mahtunud - kaks alumisele ja kuus ülemisele korrusele. Aga las see jääb...
No comments:
Post a Comment