II päev - esimesed ebaõnnestunud vallutuskatsed

... ja juba ta saabuski - hommik. Palatikeses kostuv norin tekitas sellise vibra, et uni lahkus kell 4.30. Oli aeg kiikama minna, kas sõit ikka liigub. Meeskond "Soo 48" asus luurele. Toimus mingi vahemaandumine, osad saadeti välja. Õnneks meid - murisid - ulaka käitumise ega valju norina pärast lahkuma ei sunnitud.
Hommik oli paljulubav - päike kiikas kivide tagant ja linnukesed hüplesid rõõmsalt laevalael. Kuni ühel hetkel silmasime kaldast paistval kivil relvastatud meest. Otsustasime oma tuvalisse palatikesse põgeneda ja edasi põõnata.
Hommik saabus seega hiljem. Piinlik tunnistada, aga murid lõid lihtsalt põnnama...
Igal juhul Stokholmi sissesõit oli võrratu, nagu ikka. Möödusime ühest kaunist laevast, mille pilt järgmisel päeval kohalikus lehes ilmus. Asi oli ka seda väärt, sest see oli tõepoolest väga eriline.